- lähtta
- (lähteb, läksi)1) iet, iziet, aiziet, aizbraukt; iztecēt2) izdoties, sanāktaig läksi kezahapäi – laiks gāja uz vasaras pusičainikaspäi puru lähteb – no tējkannas iet tvaiksei lähte melespäi – neiziet no prātahän om amu lähtnu sid’päi – viņš sen ir aizgājis no šejienesjoudad-ik lähtta minunke? – vai tev ir laiks aiziet ar mani?konz lähted radole? (allat.) – kad iziesi darbā?lendim läksi letes – lidmašīna aizlidojusilähte aigemba – izej agrāklähte iknan sirespäi! – aizej prom no loga!lähtta kodišpäi – iziet no mājāmlähtta ličten – izrāpties, izlīst, izkāptlähtta mehele – apprecēties (par sievieti)lähtta meles – jukt prātālähtta ülänsäton – [aiz]iet bojāminä lähten irdale – es iziešu ārāmö lähtem pöudole (allat.) – mēs iziesim pļavāse aig om (paraz) lähtta – laiks braukt promsid’ minä panen sobad päle i lähten irdale (allat.) – tad es uzvelku drēbes mugurā un izeju ārāsizar lähteb honusespäi (elat.) – māsa iziet no istabasSüvär’ lähteb Änižjärvespäi – Sīveres upe iztek no Oņegas ezeratakain lähtta adivoihe – taisos iet ciemostat lähteb bolha (illat.) – tēvs iet brūklenēstatoi läksi bolha (illat.) – tēvs aizgāja brūklenēstraktorad lähttas pöudoile (allat.) – traktori iziet tīrumoskaik minai lähteb segal – nekas man nesanāk (burt.: viss man iztek sietā)lähte sil’mišpäi! – ej no acīm prom!
Vepsä–Lätläine Vajehnik. 2009.